European Observatory for Nanomaterials

Nanomaterjalidega kokkupuude sõltub töötlusest, rakendatud tehnilistest ohjemeetmetest  ja, kui neist ei piisa, isikukaitsevahendite kasutamisest. Tööandjad peavad viima ohtlike ainetega kokkupuute sellise tasemeni, mis hinnangute järgi ei kahjusta töötajaid.

Kuna sissehingamine tundub olevat kõige asjakohasem kutsekiirituse viis nanomaterjalide puhul,  tuleks minimeerida igasugust õhu kaudu levivate nanomaterjalide teket töökohal. Selle saavutamiseks tuleb kasutada suletud süsteemiga töökeskkonda ja märgmenetlust. Tolmu tekitavaid töötlemisetappe (nt lihvimine ja abrasioon) tuleks vältida nii palju kui võimalik.

Kui töökohal on õhus nanoosakesi, tuleb kasutada piisavat ventilatsiooni. Viimase abinõuna saab koolitada töötajaid kasutama hingamisteede kaitsevahendeid, kaitseriietust, -kindaid ja -prille.

Tuleks märkida, et tavaliselt on hooldustoimingute ajal töötluse tavalised riskijuhtimismeetmed (nt suletud süsteemid) ajutiselt blokeeritud. Seetõttu võib sellist liiki töötluse puhul vaja minna täiendavaid riskijuhtimismeetmeid.

Tööstushoonetes töötavate spetsialistidega võrreldes ei pruugi füüsilisest isikust ettevõtjatel olla võimalik oma töös selliseid rangeid kontrolle läbi viia.

Ohutuskaardid

Kooskõlas REACH-määrusega tuleb esitada ohutuskaart koos iga ohtliku kemikaaliga. Ohutuskaartidel on kasulik teave kemikaalide kohta, kirjeldades, milliseid ohte kemikaal endast kujutab, ning andes teavet käitlemise, hoidmise ja hädaolukorra meetmete kohta õnnetusjuhtumi korral. REACH-määruses on nõutud, et ohtlike kemikaalide kasutajad järgiksid riskijuhtimismeetmeid käsitlevaid soovitusi, mis on toodud ohutuskaardile (kui see on esitatud) lisatud kokkupuutestsenaariumis.

Osal nanomaterjalidel on riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas

Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on oluline teave riski hindamiseks ja juhtimiseks, ka nanomaterjalide kontekstis.

Piirnorm on kemikaali kontsentratsioon – kas miljondikku (ppm) või milligrammi kuupmeetri kohta (mg/m3) – töökeskkonna õhus, millega enamik inimesi võib kokku puutuda, ilma et tekiks kahjustav mõju. Ent ohtlike ainete piirnormidesse töökeskkonnas ei tohiks suhtuda kui selgesse eraldusjoonde ohutu ja ohtliku kokkupuute vahel.

Praegu ei ole nanomaterjalide puhul kehtestatud ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas ELi tasandil, kõige tõenäolisemalt seetõttu, et endiselt puudub teave, kuidas neid kindlaks määrata. Üldiselt on kogu ELi hõlmavad ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas määratud piiratud hulga ainete puhul, mida praegu töökeskkonnas kasutatakse. Need siduvad ja/või soovituslikud piirnormid on kehtestatud ELi direktiivides.

Paljud liikmesriigid on kehtestanud oma riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, ka nanomaterjalide puhul. Neid riiklikke piirnorme tuleb samamoodi järgida ja iga tööandja peab tagama, et nende töötajate kokkupuude ei ületa ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas.