Nanomaterjalid meie igapäevaelus

 

Nanomaterjale kasutatakse peaaegu kõigis tööstussektorites ja tootekategooriates, olgu selleks siis kosmeetikatooted, tööstuskemikaalid või ravimid.

Nanomaterjalide laialdase kasutuse tõttu võivad tarbijad, töötajad ja keskkond nendega kokku puutuda paljudel eri viisidel.

Töötajad käsitsevad neid tootmisprotsessides toorainena. Kui neid töödeldakse kasutustsükli jooksul erinevate allkasutuste ajal, kasutab veel rohkem inimesi neid toodetes (nt värvid) või esemetes (nt printerid). Tehakse vahet nanotehnoloogia abil toodetud toodetel ja esemetel ning neil toodetel ja esemetel, mis siiski sisaldavad nende kasutamisel vabu nanoosakesi.

Valitseb üldine arusaam, et nanomaterjale peetakse samasugusteks aineteks nagu ükskõik milliseid muid aineid. See kehtib ka nende staatuse kohta regulatiivkontekstis.

Aine määratlus on nii lai, et see hõlmab ka aine kõiki vorme, sealhulgas nanoskaalas 1–100 nm suurusi osakesi (ehk nanomaterjale). Ent teiste ainetega võrreldes võivad nanomaterjalid käituda teistmoodi mitte üksnes siis, kui neid kasutatakse toodetes või esemetes, vaid ka riskihindamise seisukohast.

Seetõttu võib riskihindamise ja -juhtimise kontekstis olla vajadus teha vahet nanomaterjalidel ja muudel suurematel osakestel.