Töötajate kaitse

Worker with hard hat

Töötajate kaitse õigusakte kohaldatakse kemikaalide ja seega ka nanomaterjalide suhtes, kuigi nendes ei nimetata nanomaterjale otseselt. Eriti olulised on raamdirektiiv 89/391/EMÜ, keemiliste mõjurite direktiiv 98/24/EÜ, kantserogeenide ja mutageenide direktiiv 2004/37/EÜ ning REACH- ja CLP-määrus. See tähendab, et seaduse kohaselt peavad tööandjad hindama ja juhtima töökeskkonna kemikaalide, sealhulgas nanomaterjalide riske. Seejärel tuleb võtta riskide kõrvaldamise või minimeerimise meetmed. Esimene võimalik meede on risk kõrvaldada või asendada ohtlikud materjalid ja protsessid vähem ohtlikega. Kui see ei ole võimalik, tuleb töötajate kokkupuudet vähendada ennetusmeetmete abil, järgides kontrollimeetmete hierarhiat, kus esmatähtsad on järgmised:

  1. tehnilised riskipiiramismeetmed riski tekkekohas;
  2. organisatsioonimeetmed ning
  3. isikukaitsevahendid, mida kasutatakse alles viimase meetmena.

Olukorda tuleb jälgida ja võetud meetmete tõhusust korrapäraselt hinnata.

Kuigi kõik ei ole veel selge, ollakse nanomaterjalide ohutuse ja terviseohtude suhtes ettevaatlikud. Seepärast peavad tööandjad koos töötajatega juhinduma riskijuhtimisel ja ennetusmeetmete valimisel ettevaatuspõhimõttest.