Miks nanomaterjalid teadlasi huvitavad?
Nanomaterjalid pakuvad suurt huvi, kuna paljudes valdkondades on neist võimalik luua uusi ja innovatiivseid tooteid. Nanoskaalal aatomite vastastikust mõju ja reageerimist otseselt juhtides saab nanomaterjale toota ja nende omadusi juhtida ebatavalisel moel. Näiteks saab nii luua paremaid ravimeid, kosmeetikat ja ehitusmaterjale või rohelisemat energiat.
Sellel võib Euroopa inimestele olla oluline positiivne mõju. Mitu teadlast on võitnud nanomaterjalidega seotud töö eest Nobeli auhinna, viimati 2016. aastal, kui kolmele Euroopa teadlasele anti nanomaterjalidega tehtud töö eest Nobeli auhind keemia alal.
Nanomaterjalidel on paremad tehnilised funktsioonid, kuid materjali omaduste muutumine võib tähendada ka, et see võib inimesi ja keskkonda mõjutada teisiti kui kemikaalid, mis ei ole nanovormis.
Teadlased ja reguleerivad asutused tahavad aru saada, kuidas võivad nanomaterjalid inimeste tervist ja keskkonda mõjutada ja kas praegusi kemikaaliohutuse hindamise meetodeid saab kohaldada nanomaterjalidele või tuleb neid muuta.
EL on rahastanud paljusid teadusprojekte, mille eesmärk on olnud nii nanomaterjalide laialdasem kasutuselevõtt kui ka see, et need materjalid oleksid inimestele ja keskkonnale ohutud. Seda tööd tehakse koostöös kogu maailma kemikaalitööstuse ja reguleerivate asutustega.
Praeguseks on ELi rahastatud keskkonnatervist ja nanomaterjalide ohutust käsitlevate teadusprojektide tulemusel eelretsenseeritud väljaannetes avaldatud üle 500 artikli. Publikatsioonide osaline nimekiri on veebilehtedel NanoSafety Cluster ja Open Science.