Nanomaterjalide iseloomustus

Nanomaterjalide ohutuse hindamiseks tuleb kõigepealt neid asjakohaselt iseloomustada. See hõlmab nende toksilisust mõjutada võivate eri omaduste (nt osakeste suurus, pind ja lahustuvus vees) hindamist.

Selline iseloomustus on vajalik selle tagamiseks, et samasuguse või väga sarnase materjaliga tehtud (öko)toksikoloogilisi uuringuid saaks omavahel võrrelda.

Peale selle on riskihindajad huvitatud kõnealuste hindamistulemuste saamisest, et mõista, kas esineb mingeid nanomaterjalide käitumise mustreid, mida võib prognoosida nende füüsikalis-keemiliste parameetrite põhjal. Näiteks, kas konkreetse nanomaterjali toksilisus on seotud selle osakeste suurusega? Kas nanomaterjali toksilisust saab hinnata konkreetse parameetri või pigem parameetrite kombinatsiooni põhjal? Ja milliste füüsikalis-keemiliste parameetrite hindamine on kõige olulisem?

Oluline probleem mõne varasema nanomaterjalide toksilisust käsitleva uurimistulemusega seisnes selles, et puudus nõuetekohane (piisav) iseloomustav teave tegelike uuringutes kasutatud nanomaterjalide kohta. See raskendab tulemuste tõlgendamist ja ka erinevate tulemuste võrdlemist. Seetõttu tuleb iga nanomaterjali puhul hinnata minimaalseid omadusi enne (öko)toksilisuse uuringu tegemist.

Teadlased on teinud selles valdkonnas märkimisväärseid edusamme ja enamik nanomaterjale käsitlevaid uusi uuringuid hõlmab põhjalikke füüsikalis-keemilisi iseloomustusi.