Nanomaterjalide kasutamine töökohal
Nanomaterjale toodavad ja kasutavad paljud Euroopa tööstusharud, sealhulgas kemikaalide tootmise sektor. Nende materjalide tootmist ja kasutamist reguleerivad nii ELi kui ka siseriiklikud õigusaktid. Tööandjad peavad veenduma, et töötajatel on olemas teadmised ja varustus nende materjalide ohutuks kasutamiseks.
Kuna nanotehnoloogiat kasutatakse mitmesuguste toodete ja lahenduste tootmiseks, võivad paljud töötajad nendega oma töökohal kokku puutuda. Sageli toodetakse nanomaterjale suletud süsteemides, kuid kokkupuude võib aset leida lõpptoodete hooldamisel või käsitsemisel.
Nanomaterjale kasutavad ka allkasutajate tööstusharud, nt auto-, kosmeetika-, elektroonika-, ravimi-, meditsiinitehnoloogia- ja tekstiilitööstus. Kui nanomaterjale kasutatakse pigmentidena (näiteks tööstuslikul pritsimisel), ei saa kokkupuudet välistada. Seetõttu võib sellise kasutusega kaasneda ventileerimise või isikukaitsevahendite (nt kinnaste) kasutamise soovitus. Ent sellest ei pruugi piisata ohutu kasutuse tagamiseks ning seetõttu on olemas ka juriidilised nõuded, mille kohaselt tuleb töötajaid vastavalt koolitada, et nad oleksid võimelised oma tööd ohutult tegema.
Nanomaterjalide kasutamine töökohal ei tähenda seda, et on olemas risk või et riski ei saa kontrollida.
Risk võrdub oht × kokkupuude. Nanomaterjali ohtlikud omadused määravad ära selle keemiline koostis ja füüsikalised omadused, nt suurus, kuju ja kristallistruktuur ning selle (öko)toksikoloogilised mõjud.
Praegu kahtlustatakse, et teatud liiki nanomaterjalid (nt pikad jäigad kiud, mis jäävad kopsudesse) võivad põhjustada fibroosi ja/või põletikku. Seevastu näib terve nahk suhteliselt vastupidav, ka nanosuuruses osakestele. Kui nanomaterjalid suudaksid kehas püsida, suurendab see nende võimet kahju tekitada.
Further reading
- Guidance on the protection of the health and safety of workers from the potential risks related to nanomaterials at work
- RIVM Report 2007, Health impact of nanotechnologies in food production
- BAuA report 2015 (in German), “Arbeitsmedizinisch-toxikologische Beratung bei Tätigkeiten mit Kohlenstoffnanoröhren (CNT)”
- SCCS Opinion 2014, “Revision of the opinion for clarification of the meaning of the term "sprayable applications/products" for the nano forms of Carbon Black CI 77266, Titanium Oxide and Zinc Oxide”
- Guide on Safety data sheets and Exposure scenarios
- Workplace exposure to nanoparticles
- Info sheet: manufactured nanomaterials in the workplace
- Safe handling of nano materials and other advanced materials at workplaces
- Working safely with manufactured nanomaterials - Guidance for Workers (2014)
- An Assessment of Methods of Sampling and Characterizing Engineered Nanomaterials in the Air and on Surfaces in the Workplace (IRSST)
- Directive 2000/39/EC - indicative occupational exposure limit values
- Directive 2004/37/EC - carcinogens or mutagens at work
- Worldwide chemical exposure limits (ILO)
- Institute of Occupational Medicine (IOM)
- U.S. Centers for Disease Control and Prevention (CDC) - National Institute for Occupational Safety and Health (NIOSH)
- WHO Guidelines on Nanomaterials and Worker's Health
Interactive garage
Find out how you can protect yourself from nanomaterials when working in a garage.
Discover more "nanoramas" from the German Social Accident Insurance (DGUV)EU Privacy Disclaimer
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid, et tagada lehe parim kasutus.