Mis on kokkupuude töökohas?

Töötajad võivad nanomaterjalidega kokku puutuda tootmisetapis. Palju rohkem on aga töötajaid, kes võivad nanomaterjalidega kokku puutuda kasutus- ja tarneahela eri etappides, kui nad käsitsevad või kasutavad nanomaterjale või neid sisaldavaid tooteid. Seega võib kokkupuudet esineda mitmesugustes töökohtades ja tööolukordades, kus nanomaterjale kasutatakse, käideldakse või töödeldakse, ning mis võivad seetõttu sattuda õhku ja mida võidakse sisse hingata või mis puutuvad kokku nahaga, näiteks tervishoius, laborites, hoolduses või ehituses.

Mõnes olukorras ei tea töötajad – ja võib-olla ka mitte tööandjad –, et nad kasutavad, käsitsevad või töötlevad nanomaterjale või neid sisaldavaid tooteid ning võivad kokku puutuda nanomaterjalidega. Sellistes olukordades ei ole tõenäoline, et võetakse piisavad riskijuhtimismeetmed.

Prantsusmaa terviseamet Santé publique France on koostanud tehisnanomaterjale käsitsevate töötajate registri EpiNano, millega jälgib töötajate kokkupuudet süsiniknanotorude, titaandioksiidi, ränidioksiidi ja tahmaga nende tootmisel ja kasutamisel ning kokkupuute võimalikku tervisemõju.

Olemas on valdkonnaomased nõuanded, kuidas juhtida nanomaterjalide riske. EU-OSHA on koostanud kokkuvõtlikud elektroonilised teabelehed (E-facts) nanomaterjalidega kokkupuute ja ennetuse kohta tervishoius ja hoolduses. Ka teised organisatsioonid on koostanud kasulikku valdkonnaomast teavet, näiteks järgmistes valdkondades.

  • Ehitus: Euroopa Liidu ELi rahastatud projekti SCAFFOLD raames koostatud juhised ja vahendid ehitussektori töökeskkonna tehisnanomaterjalide riskijuhtimise uuenduslike strateegiate, meetodite ja vahendite kohta.
  • Mööblitööstus: mööblitööstuse töötajate ja tööandjate, Euroopa ehitus- ja puidutööstuse töötajate liidu (EFBWW), Euroopa mööblitootjate liidu (UEA) ja Euroopa mööblitööstuse föderatsiooni (EFIC) Euroopa sotsiaalse dialoogi raames koostatud teave.
     

Categories Display