Rahvusvaheline tegevus

 

A hand holding a globeNanomaterjalide võimalikest riskidest on rahvusvahelistel aruteludel räägitud juba rohkem kui kümme aastat. Samal ajal on nii teadlased kui ka poliitikakujundajad tundnud huvi selle vastu, mis kasu võiks ühiskonnal olla nanotehnoloogia pakutavatest lahendustest.

Nanomaterjalide ohutust käsitlevaid ülemaailmseid arutelusid peetakse mitmes rahvusvahelises foorumis – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD), Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) – ning kõik need organisatsioonid aitavad arendada nanomaterjalide alaseid teadmisi.

Tähelepanu keskmes on nanomaterjalide ohutu kasutamine ja käitlemine, et realiseeerida nanotehnoloogia võimalusi.

 

OECD

OECD-l on pikaajaline kemikaalihalduse programm ning organisatsioon on täitnud kemikaaliohtude hindamise ja katsetamise regulatiivsete meetodite ühtlustamisel tähtsat rolli. Selleks on katsete juhised ja hea laboritava põhimõtted rahvusvaheliselt kokku lepitud.

Nii on loodud tingimused, kus OECD juhiste kohaselt tehtud katseid tunnustavad vastastikuse andmete tunnustamise lepinguga liitunud riikide ametiasutused. Vastastikune andmete tunnustamise leping on siduv õigusakt, mille eesmärk on hõlbustada kemikaaliohutuse regulatiivseks hindamiseks nõutava teabe rahvusvahelist heakskiitmist. See on tugevasti vähendanud katsete tegemise kulusid ja piiranud katseteks vajalikku loomade hulka.

Tänapäeval tuginevad kogu maailma tööstusriikide paljud kemikaaliõigusaktid OECD kemikaaliprogrammi tulemustele. See kehtib ka nanomaterjalide ohu hindamise kohta. OECD nõukogu 2013. aasta soovituses tehisnanomaterjalide ohutuse katsetamise ja hindamise kohta on märgitud, et praegused rahvusvahelised ja riikide kemikaale reguleerivad raamistikud sobivad tehisnanomaterjalidega seotud riskide juhtimiseks. Samas märgitakse, et neid raamistikke ja muid juhtimissüsteeme võib olla tarvis kohandada, et võtta arvesse tehisnanomaterjalide konkreetseid omadusi.

2006. aastal asutas OECD toodetud nanomaterjalide alase töörühma, et pidada arutelusid nanomaterjalide ohu ja riski hindamise üle. Töörühma praegune põhitulemus on hindamine, kuidas OECD olemasolevaid katsete juhiseid kohaldada 11 üldkasutatavale nanomaterjalile. Projekt oli töömahukas: selle käigus tehti üle 700 uuringu. OECD avaldas projekti tulemused 2015. aastal.

 

WHO

WHO jälgib kemikaalidest elanikkonnale tulenevat riski ülemaailmsel tasandil. Nanomaterjalide osas on WHO keskendunud mõjule, mida kokkupuude nende materjalidega võib töötajatele avaldada.

WHO töötab välja juhiseid töötajate kaitsmiseks tehisnanomaterjalidega seotud võimalike riskide eest. Juhiste eesmärk on parandada nende töötajate töötervishoidu ja tööohutust, kes võivad mitmesugustes tootmis- ja sotsiaalsetes keskkondades nanomaterjalidega kokku puutuda.

Juhised sisaldavad riskihindamise ja riskijuhtimise elemente ning neis antakse soovitusi nanomaterjale kasutavate töötajate tööohutuse parandamiseks ja tervise kaitseks kõikides, eelkõige aga väiksema ja keskmise tuluga riikides.

 

ÜRO Koolitus- ja Uurimisinstituut ja ÜRO Keskkonnaprogramm

ÜRO Koolitus- ja Uurimisinstituut ja ÜRO Keskkonnaprogramm on suunanud oma jõud arenenud ja arenguriikide vahelise suutlikkuse suurendamisele.

Viimase viie aasta jooksul on koos aruka kemikaalihalduse organisatsioonidevahelise programmiga korraldatud mitu tööseminari eesmärgiga suurendada teadmisi riigi tasandil toimuvast nanomaterjalide riskihindamisest ja -juhtimisest.

Nimetatud instituut ja keskkonnaprogramm on võimaldanud riikidel ka rahaliselt aidata suurendada arenguriikide suutlikkust käsitleda nanoohutuse küsimusi.

 

Kemikaalide kasutamise rahvusvaheline strateegiline lähenemisviis

Kemikaalide kasutamise rahvusvaheline strateegiline lähenemisviis on poliitikaraamistik ülemaailmse aruka kemikaalihalduse edendamiseks. See on tihedalt seotud eesmärkidega, mis lepiti kokku 2002. aastal Johannesburgis maailma säästva arengu tippkohtumisel.

Üks neist eesmärkidest on otseselt kemikaalidele suunatud. Selles on öeldud: „2020. aastaks tuleks kõiki kemikaale toota ja kasutada viisil, mis vähendab oluliselt nende negatiivset mõju inimestele ja keskkonnale.“

Kemikaalide kasutamise rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi alusel lepiti kokku ülemaailmses tegevuskavas, et töötada välja strateegia maailma säästva arengu tippkohtumise eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava sisaldab meetmeid, mis käsitlevad nanomaterjale, aga ka näiteks värvides sisalduvat pliid, endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale ja pestitsiide. Kemikaalide kasutamise rahvusvaheline strateegiline lähenemisviis peab nanotehnoloogiat ja tehisnanomaterjale kasvava tähtsusega poliitikaküsimuseks.

Categories Display