Nanomaterjalid keskkonnas

Green sprout in a test tube

Kemikaali erinevad nanovormid võivad keskkonnas käituda erinevalt materjali konstrueeritud nanomaterjalidele iseloomulike omaduste tõttu. Nanomaterjalide keskkonnas liikuvuse ja käitumise vallas areneb teadus kiiresti.

Üks edasine toimimisviis on võtta aluseks nanomaterjalide füüsikalis-keemilised omadused, nt vees lahustuvus. Neid põhiomadusi võib kasutada edasiste hindamiste üle otsustamisel või siis, kui nanovormi käitumine keskkonnas on enam-vähem samasugune, nagu on juba kindlaks tehtud kemikaali mittenanovormi puhul.

Näiteks, kui kergesti lahustuv aine satub keskkonda, olenemata nano- või mittenanovormist, tuleks hinnata keskkonda mõjutavaid omadusi lahuses. Kui nanomaterjal osutub seejärel anorgaaniliste ainete puhul kergesti lahustuvaks aineks, võib olemasolevat teavet selle tavasuuruses oleku kohta kasutada ka nanovormi hindamiseks.

Kemikaalide käitumine keskkonnas hõlmab erinevaid protsesse, millest peamised on (keemiline, füüsikaline või bioloogiline) lagunemine ja/või muundumine keskkonnas. Ent kemikaalide lagunemise hindamiseks kasutatavad tavameetodid on üldiselt nanomaterjalide puhul ebapiisavad. Nanomaterjalide puhul on lisaprobleem see, et pinnatöötlus või -kate võib mõjutada nanomaterjali liikuvust ja käitumist keskkonnas.

Lisaks muundumis- ja lagunemisprotsessidele tuleb hinnata nanoosakeste võimalikku bioakumulatsiooni organismides. OECD hiljutine töö näitas, et praegused uurimismeetodid on piiratud.

Nanoosakeste keskkonnas käitumise mõõtmise ja hindamise meetodid on täiustamisel. Täiustatud meetodid tehakse kättesaadavaks eeldatavasti eelseisvatel aastatel.

Categories Display