Kokkupuude nanomaterjalidega
Ohtlike ainete riskihindamise põhiaspekt on selle kokkupuute hindamine. Seda seetõttu, et kuigi kemikaal võib kujutada teatud ohtu tervisele, ei mõisteta neid ohte, kui inimesed kemikaaliga tegelikult kokku ei puutu. See põhimõte kehtib ka nanomaterjalide puhul. Seetõttu on oluline teada saada, kas ja kuidas inimesed võivad nanomaterjalidega oma igapäevaelus, kaasa arvatud töökohal ja kodus, kokku puutuda.
Nanomaterjalid kipuvad oma olemuselt kokku kleepuma ning moodustavad suuremaid objekte ehk agregaate ja aglomeraate, mis mõjutavad seda, kuidas nad toimivad nt koos kopsukoega.
Lisaks esinevad nanomaterjalid paljudes praegu turul olevates toodetes erinevates maatriksites, mis mõjutavad nende kättesaadavust kasutaja või keskkonna jaoks.
Kuid kas nanomaterjalid võivad sellistest maatriksitest vabaneda ja kui kergesti tulevad nanomaterjalid suuremate agregaatide või aglomeraatide küljest lahti? Juba on loodud üldine raamistik nanomaterjalide pulbritest vabanemise kindlaksmääramiseks (ISO/TS 12025:2012).
Käimas on täiendavad uuringud uute töövahendite väljatöötamiseks, nt personaalmonitorid nanoosakestega kokkupuute mõõtmiseks töökohal.