European Observatory for Nanomaterials

• REACH-registreeringud: alates 1. jaanuarist 2020 peavad asjaomased ettevõtted määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt (REACH-määrus) esitama andmeid ainete nanovormide kohta REACH-registreerimistoimiku osana (vastavalt komisjoni 3. detsembri 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1881, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006). Otsing leiab ECHA kemikaalide andmebaasist registreeringud, mis sisaldavad vähemalt üht nanovormi.
• Prantsusmaa riiklik loetelu: Prantsusmaa kehtestas 2013. aastal nõude, et Prantsusmaa turul olevatest nanomaterjalidest tuleb teatada. Ettevõtted või avalik-õiguslikud laborid peavad teateid igal aastal ajakohastama. Prantsusmaa kavas kasutatav nanomaterjali määratlus on tuletatud Euroopa Komisjoni soovitusest nanomaterjali määratluse kohta ning teatamiskünnis on 100 grammi, st alla künnise 1 t/a, mis nõuab registreerimist REACH-määruse alusel. NB! Kogused Prantsusmaa loetelus kajastavad ainult nanomaterjali kogust, kuid REACH-määrus käsitleb kemikaali kogusena üldkogust, mis imporditakse ELi turule või mida toodetakse ELi turul, st aine mittenanovormide ja nanovormide kogust koos.
• Belgia riiklik loetelu: Belgias jõustus riiklik nanomaterjalide teatamise nõue 2016. aastal. Nõue hõlmab nanomaterjalina toodetud aineid, mida viiakse Belgia turule suuremas koguses kui 100 grammi aastas. Belgia kavas kasutatav nanomaterjali määratlus on peaaegu sama kui Euroopa Komisjoni soovituses nanomaterjali määratluse kohta. NB! Belgia loetelus ei ole looduslikke, keemiliselt modifitseerimata aineid ning aineid, milles leiduvad nanomaterjaliosakesed on inimtegevuse kõrvalsaadus. Belgia loetelu kohaselt tuleb registreerida ained ja segud, mis sisaldavad nanomaterjale. Lisaks tuleb teatada vähemalt üht nanomaterjali sisaldavatest toodetest ja komplekssetest esemetest – kuigi toodetest ja komplekssetest esemetest teatamise kohustus ei ole veel jõustunud. On olemas mitu vabastust, näiteks pigmentide, kosmeetikatoodete ja biotsiidide korral. Ettevõtted peavad oma teavet uuendama kord aastas.
• ELi kosmeetikatoodete loetelu: määruses (EÜ) nr 1223/2009 on konkreetsed eeskirjad nanomaterjalide kasutamise kohta kosmeetikatoodetes, kuigi see ei kasuta Euroopa Komisjoni soovitust nanomaterjali määratluse kohta. Nanomaterjal on määratletud kui „lahustumatu või bioloogiliselt püsiv kindlal eesmärgil valmistatud materjal, mille ühe või enama välismõõte või sisemise struktuuri suurus on vahemikus 1–100 nm“. Nende kasutuseks kosmeetikatoodetes on vaja eelnevat luba selliste toodete korral nagu värvained, säilitusained ja UV-filtrid. Euroopa Komisjon avaldab nanomaterjali kasutavate kosmeetikatoodete kataloogi ja ajakohastab seda korrapäraselt kosmeetikatoodetest teatamise portaali kaudu esitatud andmete alusel.

Et nanomaterjalide määratlused, erivabastuste olemasolu ja kogustest teatamise künnised varieeruvad, ei tähenda nanomaterjali mainimine ühes andmeallikas, et see oleks olemas kõigis. Kui nanomaterial on teatatud Prantsusmaa või Belgia loeteludesse või kosmeetikatoodetest teatamise portaali kaudu, ei tähenda see automaatselt, et sama aine tuleb registreerida nanovormina REACH-määruse alusel, ega vastupidi.

Et kasutatavatel andmeallikatel on ka eri teatamiseeskirjad ja kohaldamisalad, ei ole neist ühe jaoks teatatud materjalile alati võimalik leida vastet ainete seast, mis on ECHA andmebaasis. Kui vastet ei ole, ei teata Euroopa Liidu nanomaterjalide vaatluskeskuse (EUON) otsinguvahend algallikas olevat ainet. Ettevõtetel, kes teatavad nanomaterjalidest Prantsusmaa ja Belgia riiklikele loeteludele, ei pruugi olla REACH-registreerimiskohustust.

Paljudel juhtudel saab ainet toota kas nanovormi või mittenanovormina. Seega on võimalik, et ettevõte teatab konkreetsest ainest kui nanovormist, kuid muud ettevõtted ei tooda seda nanovormina. Nende erinevuste tõttu võib aine esineda nanovormina ühes allikas, kuid teistes mitte.