Toiduainepakendid

Tänapäeval on nanomaterjalide üks põhilisi kasutusvaldkondi toiduainesektoris uute toiduainepakendite väljatöötamine. Nanomaterjale kasutav materjal, näiteks plastmahutid ja -pudelid, võib olla kergem, samuti saab nanomaterjalidega takistada toidu riknemist.
 

Nanomaterjalide kasutamine toiduainete säilitamiseks ja bakterivastase ainena

Tavaliselt on toiduainepakendid plastist. Nende peamine puudus on, et need ei takista gaaside (nt hapniku) ja teiste väikeste molekulide läbitungimist pakendist ja kokkupuutumist toiduainega. Selliste nanomaterjalide nagu nanosavide, titaannitriidi või titaandioksiidi kasutamine võib parandada materjali omadusi, muutes selle näiteks kergemaks ja tugevamaks. Peale selle võivad nanomaterjalid takistada gaaside ja valguse pääsemist pakendisse ja toidu riknemist. Tänu antimikroobsetele omadustele aitavad nanomaterjalid hoida toidu kauem värskena ja kaitsta seda kahjulike bakterite eest.
 

Toiduainepakendite jaoks arendatakse kestlikumaid materjale

Tselluloos on üks tavalisimaid looduslikke materjale, mida saab toota taimedest ja puudest. Teadlased on töötanud tselluloosi nanoosakestest välja biolagunevad komposiitmembraanid. Teadusuuringud tõendavad, et sellised bioloogilised kiled võivad takistada vee tungimist pakendisse, kaitsta värsket toitu kahjulike bakterite eest ja võimalik, et pikendada toote säilivusaega. See tähendab, et biokiledega võidakse toiduainepakendite tööstuses vähendada toiduainete raiskamist ja toidutekkelisi haigusi, kuigi nende võimalikku toksilisust ei ole veel täielikult uuritud.

Teadlased töötavad välja ka nutikaid pakendeid, milles toidu seisundit jälgivad nanoandurid. Saasteainete avastamiseks toidus on töötatud välja mitmesuguseid nanoosakestel põhinevaid andureid. Kui saasteaine puutub kokku nanoosakestega, tekib nanomaterjali ja saasteaine reaktsioon. Selle tulemuseks on nähtav hoiatus, et toit on riknenud. Tarnijad saavad selliste nanoanduritega teatada tarbijatele, mis seisundis on toit.
 

Nanomaterjalide kandumine toiduainetesse

Toiduainepakendites nanotehnoloogia kasutamise risk tarbijatele on seotud nanomaterjalide võimaliku kandumisega toiduainetesse. Praegu on sellise kandumise kohta andmeid väga vähe, kuid seniste andmete järgi on kandumine väga väike. Paljusid nanotehnoloogia rakendusi alles uuritakse, kuid mõne nanomaterjali on liikmesriigid ja Euroopa Komisjon juba turule lubanud, näiteks polüetüleentereftalaatpudelites (PET) sisalduva titaannitriidi. Euroopas peab toiduainepakendites kasutatavaid nanomaterjale enne autoriseerimist hindama Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Nanosuurusega titaannitriid on üks väheseid heakskiidetud nanomaterjale ja seda kasutatakse lisaainena plastpudelites.