European Observatory for Nanomaterials

Teadlased uurivad üha rohkem nanoravimite kasutamist meditsiinis. See on näiteks ravimite tõhusam manustamine ja suurem täpsus, samuti personaalne nanomeditsiin, kus patsiendile manustatakse ravimit tema geneetilise profiili alusel.
 

Uued nanomaterjalid

Ravimite tõhusamaks ja täpsemaks manustamiseks töötatakse välja uusi nanomaterjale, näiteks plokk-kopolümeerseid mitselle, polümeeride, süsiniknanotorusid, kvanttäppe ja dendrimeere.

Süsiniknanotorud on kuusnurkselt seotud süsinikuaatomid, mis üheskoos moodustavad õõnsa toru. Uuritakse nende võimalikku kasutamist ravis, eriti vähiravis, ning töötatakse välja ka nendel põhinevaid uusi diagnostikapreparaate ja nanosensoreid. Süsiniknanotorude abil saab ravimit suunata väga täpselt.

Kvanttäpid on pooljuht-nanokristallid, millel on anorgaaniline tuum ja selle ümber metallkest. Neid saab kasutada ravimi kandeainena või muude kandeainete, näiteks liposoomide fluorestsentsmärgisena. Kvanttäpid võivad aidata kombineerida molekulaarset piltdiagnostikat ja ravi, näiteks vähiravi strateegiate väljatöötamisel.

Süsiniknanotorude ja kvanttäppide suur probleem on toksilisus ning teadlased uurivad, kuidas vähendada nende materjalide toksilisust enne kasutamist meditsiinis.

Dendrimeerid on korrapärase ja väga hargneva puusarnase struktuuriga molekulid, suurusega 1–10 nanomeetrit. Neil on hüdrofoobne siseõõs, mille saab täita hüdrofoobsete molekulide, näiteks vähiravimiga. Muude ravimikandeainete, näiteks liposoomidega võrreldes on dendrimeerid mehaaniliselt stabiilsemad, kuid kannavad vähem ravimit.
 

Ravidiagnostika ja personaalne nanomeditsiin

Personaalmeditsiin on ravi, mis on patsiendiga personaalselt kohandatud, näiteks molekulaarprofiilimise abil. Tulevikus võib nanotehnoloogia anda võimaluse saada personaalravi. Hiljuti välja töötatud nanoravimid on näiteks mitmekomponentsed ravidiagnostikasüsteemid, mis võivad sisaldada korraga ravi- ja diagnostikamolekule. Tulemuseks on nanosüsteem, mis võimaldab diagnoosida, ravimit manustada ja ravimi toimet jälgida. Selliste süsteemide väljatöötamine võib aidata jõuda mitme haiguse korral personaalravini.

Personaalse nanomeditsiini üha suurema uurimise põhjus on, et sellised haigused nagu vähk on äärmiselt heterogeensed, mille tõttu toimivad senised raviviisid üksnes teatud patsientidel ja haiguse teatud staadiumis. Patsiendile ravidiagnostilise aine manustamine võib anda võimaluse jälgida, kui hästi patsiendi organism reageerib nanoravimile, sest piltdiagnostika molekulid võimaldavad näha ravimi toimet reaalajas. Selle tulemusel saab ravimi annust ja ravirežiimi optimeerida ja ravi käigus individuaalselt kohandada.