Kuidas kasutatakse nanoravimeid?
Nanoravimeid saab kasutada mitmeti, mis võimaldavad vähendada kõrvaltoimeid, kiirendada ravimi imendumist ja manustada ravimit täpselt vajalikesse rakkudesse ja elunditesse, saavutades soovitud tulemused.
Toimeaine võib lisada sellistesse struktuuridesse nagu liposoomid. Liposoomid on väga väikesed, nanosuuruses kandeained, mille seinad on lipiididest ehk materjalist, millest koosneb rakumembraan. Liposoomid saab täita toimeainega ja viia nendega see näiteks vähi või muude haiguste ravis täpselt vajalikesse rakkudesse või elunditesse.
Liposoomi lipiidid ei ole farmakoloogiliselt aktiivsed, kuid liposoomi nanostruktuur mõjutab viisi, kuidas toimeaine satub organismi. Ka liposoomi enda külge saab kinnitada erilise molekuli, näiteks antikeha, mille tunneb ära vähirakkudes üleekpresseeritav (liigselt tekkiv) spetsiifiline retseptor. Seetõttu koguneb ravim selektiivselt vähiga kudedesse, võimaldades saada soovitud tulemuse väiksema annusega, mis vähendab ka kõrvaltoimeid, näiteks iiveldust ja oksendamist.
Ravimite täpne manustamine liposoomidega
Vähem kõrvaltoimeid
Mõni tuntud toimeaine on välja töötatud nanoosakestena, et suurendada nende lahustuvust nii, et ravimi manustamisel ei ole vaja kasutada toksilisi lahusteid, mis vähendab kõrvaltoimeid. Näiteks sisaldab juba kasutatav vähivastane nanoravim toimeainet, mis blokeerib rakkude jagunemise teatud etapi ja hävitab rakud. Toimeaine ei lahustu vees, kuid valguga seotuna moodustab toimeaine nanoosakesi, mis lahustuvad, mistõttu saab ravimit manustada veeni ilma lahustiteta, tänu millele on ka kõrvaltoimeid vähem.
Kiirem imendumine farmatseutiliste nanokristallidega
Farmatseutilised nanokristallid on kristalsed nanoosakesed. Nanokristallide tehnoloogiaga saab suurendada toimeaine lahustuvust ja lahustumiskiirust, tänu millele imendub aine kiiresti ja toime algab varem. Mõne vees halvasti lahustuva toimeaine saab muuta nanoosakesteks, nii et toimeaine saab manustada tablettide, kapslite või steriilsete süstitavate ravimvormidena.