Nanomaterjalid päikesekaitsevahendites
Kuidas toimivad päikesekaitsetooted?
Päikesepõletuse vältimiseks kaitstakse nahka UV-kiirguse eest (UV-B ja UV-A) päikesekaitsetoodetega. Päikesekaitsetoodete filtrid toimivad kahel viisil. Osa on mineraalipõhised ja peegeldavad UV-kiirgust nahalt tagasi kemikaalide nanovormidega, näiteks titaandioksiidi (TiO2) ja tsinkoksiidiga (ZnO). Mineraalfiltrid toimivad kohe peale nahale kandmist. Päikesekaitsetoodete keemilised filtrid sisaldavad näiteks oksübensooni. Need tuleb peale kanda enne kokkupuudet päikesevalgusega, sest need kaitsevad päikesepõletuse eest UV-kiirgust neelates.
UV-filtrite kontsentratsioon päikesekaitsetoodetes sõltub vajalikust kaitsetegurist. Kontsentratsioonitasemed on reguleeritud: mineraalfiltreid ei tohi lõpptootes olla üle 25% ja keemilisi filtreid üle 10%.
Miks kasutatakse päikesekaitsetoodetes nanomaterjale?
Mineraalsed UV-filtrid sisaldavad nanoosakesi ja nende kaitse kestab kauem, sest need on stabiilsemad kui keemilised filtrid. Arvatakse, et kõige pikaajalisema kaitse annab ZnO. ZnO ja TiO2 nanoosakesi sisaldavad päikesekaitsetooted ei jäta sarnaselt kemikaalipõhistele päikesekaitsetoodetele valkjat kihti.
Kas nanoosakesi sisaldavate päikesekaitsetoodete kasutamine on ohutu?
Tarbijaohutuse teaduskomitee on väljendanud ettevaatlikkust seoses titaandioksiidi sisaldavate pihustatavate päikesekaitsetoodete ohutusega, sest oletatakse, et TiO2 võib põhjustada sissehingamisel vähki.
Igal tootel, mis sisaldab titaandioksiidi üle teatud piirväärtuse, peab inimeste kaitsmiseks olema etiketil hoiatus: „Hoiatus! Pihustamisel võivad tekkida ohtlikud sissehingatavad piisad. Pihustatud ainet või udu mitte sisse hingata.“
Päikesekaitsetooted ja keskkond
Kuigi keskkonnamõju andmed on piiratud, on keemilisi filtreid (nt oksübensooni) seostatud korallide pleekimisega ja on teateid, et need kahjustavad endokriinfunktsiooni. Sel põhjusel piiratakse näiteks Hawaiil ettevaatusmeetmena oksübensooni kasutamist.
Mineraalfiltreid on uuritud vähe. Laboris on keerukas usaldusväärselt matkida kõiki keskkonnamuutujaid, päikesekaitsetoodete komponente ja nende vastastiktoimeid.
Toodete võimalikku ohtu võivad mõjutada ka osakeste suuruse, kuju või pinde varieeruvus. Kuigi tsink on oluline toitaine, võib see suures koguses olla eelkõige veeorganismidele toksiline.
Tsinkoksiidi ja tsinkkloriidi ühtlustatud klassifikatsiooni järgi on need kontsentratsioonis alla 10 milligrammi liitri kohta toksilised veeorganismidele. Titaandioksiidil praegu keskkonnamõjuga seotud ühtlustatud klassifikatsiooni ei ole.